Riigiteenustes sekkuvad 2030. aastaks mängu robotid

KPMG partneri ja tehnoloogiavaldkonna juhi Tarmo Toigeri sõnul esindab raport eriti Eestis realistlikuna paistvat tulevikuvaadet, et kuidas peaks avalikud teenused 2030. aastal toimima. „Jätkuv digitaliseerimine ja robotite esiletõus on tõsiasi, mis tähendab, et masinate kasvav kognitiivne võimekus muudab sujuvamaks kodanike ja riigi suhtlemise. Näiteks kui kodanik märkab hommikul tööle minnes löökauku, siis piisab sellest, et ta loeb nähtu telefonile ette ning järgmisel päeval on auk parandatud. See on võimalik, kuna telefon muudab kõne tekstiks, vastav info koos täpse asukohaga läheb vastavale ametkonnale, kes edastab töökäsu ning asi saab korda,“ tõi Toiger näite intuitiivsetest riigiteenustest.

Web 3.0 ning metaversumi võidukäik nõuab riigilt samas oma teenusemudelite ümbermõtestamist, kuna võimalusi kodanike teenindamiseks tuleb juurde. Seoses info detsentraliseerimisega kasvab üksikisikute võim, kes kasutavad Web 3.0 pakutavaid eeliseid.

Toiger lisas, et ekspertide arvates omandab 2030. aastaks täiesti uue tähenduse AI abil programmeerimine ja avaandmete kataloogid, mis võimaldavad sisuliselt igaühel luua intuitiivsete tööriistade abil uusi või kohandatud äppe. See avaldub ka riigi paindlikkuses tulla välja oma ja odavamate lahendustega. „Suurt mõju avaldab tehnoloogia säästliku arengu valdkonnale, sest Web 3.0 ja IoT (asjade internet) lai levik lubab efektiivselt mõõta inimtegevuse ühiskondlikku ja keskkonnamõju, mis omakorda aitab teha jätkusuutlikumaid investeerimisotsuseid,“ märkis Toiger.

Eestist raportisse sisendi andnud endine Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) direktor Katrin Reinhold rõhutas, et aastaks 2030 on riigivalitsemine oma loomult koostööle suunatud. Reinholdi arvates on selleks ajaks loodud teenusepakkujaid ja tehnoloogiaid koondav platvorm, mida riik haldab ning kuhu kodanikel on juurdepääs. „Tehnoloogiaettevõtted pakuvad sellel platvormil avalikke teenuseid ning kodanikud annavad loa oma andmete kasutamiseks siis kui neid on teenuse tarbimiseks vaja. Riigi roll on lahendusi kontrollida ja tagada andmete turvalisust,“ märkis Reinhold, kes tõi esile Eestis loodud X-tee kui eesrindlikku detsentraliseeritud lahenduse.

Reinholdi arvates on riigiteenused 2030. aastaks väga interaktiivsed ja kasutajasõbralikud. „Näiteks kui inimene sattus liiklusõnnetusse, siis on sotsiaalministeeriumi haldusalast  võimalik jõuda vajalike tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenusteni. Vajadusel on inimesel võimalik saada ümberõpet või täiendavat koolitust, kui on oldud pikalt tööturult eemal või on vajalik töökoha vahetus. Inimesel on võimalus tutvuda veebis kõigi teenusepakkujatega ning valida endale sobivaim lahendus erinevate parameetrite põhjal, olgu nendeks siis hind, teenuse kodukoha lähedus või teiste kasutajate hinnangud. Inimene saab anda loa, et tema andmed saaksid liikuda ökosüsteemis erinevate valdkondade ja teenuste vahel“ näitlikustas Reinhold.

Raporti koostamisel osales 24 maailma riiki, Euroopast lisaks Eestile veel Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik.

KPMG raportiga saab tutvuda SIIN