küberturvalisus tootmine
29.06 2026

Eesti tööstusettevõtete küberturvalisus: nähtamatu risk, mis mõjutab tootmist
Eesti tööstus- ja tootmisettevõtted on viimastel aastatel teinud digitaliseerimises märkimisväärse arenguhüppe. Automatiseeritud tootmisliinid, kaugjälgitavad seadmed, pilveteenused ja ühendatud tarneahelad aitavad tõsta efektiivsust ning tugevdada konkurentsivõimet. Paraku on kasvanud ka riskid: otseselt mõjutab ettevõtete töökindlust, tootmise järjepidevust ja tarneahelate toimimist küberturvalisus.
 KPMG Baltics küberturvalisuse strateegiline nõustaja Mihkel Kukk nendib, et Eesti ettevõtted on väga haavatavad ja eriti murettekitav on see, et paljud ise seda ei tea. „Tootmissektoris kohtame regulaarselt olukorda, kus IT-taristu on aastakümneid vana, operatsioonitehnoloogia ja IT-võrgud on omavahel ühendatud korraliku segmentatsioonita ning keegi pole kunagi päriselt küsinud, et mis juhtuks, kui tootmisliin seisaks kolm päeva."
Küberturbelahendus peab olema paindlik ja ettevõtte vajadustele kohandatud, mitte universaalne üks lahendus kõigile lähenemine.

Seejuures pole tema hinnangul suurim probleem tehnoloogia, vaid enesepettus. „Meie uuringud näitavad, et ettevõtted hindavad oma IT-turvalisuse taset märksa kõrgemaks kui tegelikkus. Arvatakse, et viirusetõrje ja IT-administraatori olemasolu on piisav, aga küberturvalisus on omaette distsipliin, mis eeldab spetsiifilisi teadmisi, protsesse ja järjepidevat tähelepanu. Teine suur haavatavus on inimeste vähesus. Eesti haridussüsteemist ei tule korraliku infoturbe taustaga spetsialiste, mistõttu on on mõistlik kaaluda teenuse sisseostmist."

IT-turbelahendusi pakkuva NeverHack Estonia eksperdid nendivad samuti, et Eesti tööstusettevõtete suurim probleem ei ole reeglina tehniline nõrkus, vaid tervikpildi puudumine. Sageli puudub täielik ülevaade sellest, millised seadmed ja süsteemid ettevõtte võrgus töötavad, kas neid uuendatakse pidevalt või kellel on neile ligipääs. „TööstuskeskTööstuskeskkondades lisab keerukust asjaolu, et paljud tootmisseadmed ja operatsioonide juhtimisstiilid on loodud töötama aastaid oluliste muudatusteta. Need süsteemid ei ole enamjaolt disainitud tänapäevaste küberohtude vastu kaitsmiseks. See tähendab, et ühe töötaja konto kompromiteerimine või ühe uuendamata süsteemi ärakasutamine võib halvimal juhul peatada kogu tootmisliini. Eestis on endiselt ettevõtteid, kus tootmisvõrk ja kontori üldine võrk ei ole omavahel piisavalt eraldatud või kus kaugjuurdepääs tootmissüsteemidele toimub nõrkade paroolide ja ilma mitmeastmelise autentimiseta." Ka riiklik statistika näitab, et probleem ei ole lihtsalt teoreetiline.

RIA küberturvalisuse aastaraamatu järgi registreeriti Eestis 2024. aastal 6515 mõjuga küberintsidenti, mida on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem. Suurema osa moodustasid õngitsusründed, kuid märkimisväärselt enam oli ka petuskeeme, teenusekatkestusi ning taristut mõjutavaid juhtumeid. Lisaks registreeriti üle 40 000 turvanõrkuse, mille puhul olid peamised probleemid liiga aeglane reageerimine ja süsteemide arendamata jätmine.

Rünnakuid mõjutab geopoliitika

Kukk möönab, et geopoliitiline olukord on muutnud fundamentaalselt rünnakute olemust. „Veel viis aastat tagasi otsisid automatiseeritud skännerid nõrku kohti ja ründasid kõike, mis ette jäi. Tootmisettevõte Eestis polnud eriti huvitav sihtmärk. Täna on pilt erinev: Ukraina sõja taustal on selgelt kasvanud riigiga seotud ründajate aktiivsus Baltikumis. Eesmärk pole alati raha, sageli on see häirimine, andmete kogumine või lihtsalt võimekuse testimine. Tootmissektor on muutunud strateegiliselt huvitavaks, kuna häiritud tarneahel võib omada laia ühiskondlikku mõju. Lisaks on muutunud rünnakute keerukus. Lunavara on arenenud ärimudeliks, millel on professionaalsed platvormid, klienditugi ja läbirääkimistiimid. See ei ole enam üksik häkker keldris," räägib Kukk.
„Näeme sageli rünnakuid, mille eesmärk on mõjutada ühiskonda, koguda luureinfot või häirida kriitilisi teenuseid ja tarneahelaid. Eesti ettevõtted ei ole selle eest kaitstud. Meie digiriik on rahvusvaheliselt tuntud ning meie ettevõtted on sageli seotud Euroopa ja NATO tarneahelatega," annavad oma hinnangu NeverHacki Estonia eksperdid.

„Tootmisettevõtte jaoks tähendab see, et ka organisatsioon, kes ei pea end strateegiliseks sihtmärgiks, võib sattuda ründe alla läbi partnerite, tarnijate või geopoliitilise surve. Eriti haavatavad on ettevõtted, kelle süsteemid on ühendatud väliste teenusepakkujatega või kus kasutatakse vanemat tarkvara, mille turvatoe kasutusaeg on juba lõppenud."

Esimene samm on baasmeetmete tugevdamine

Samas ei tähenda parem küberturvalisus alati suuri investeeringuid. Neverhack Estonia kogemus näitab, et sageli saab suuremaid riske vältida juba baasmeetmete tugevdamisega. Mitmeastmeline autentimine, piiratud kaugjuurdepääs, võrgu segmenteerimine, regulaarsed turvauuendused ning toimivad varukoopiad vähendavad märkimisväärselt tõenäosust, et rünnakust saab kriis. Väga oluline on ka pidev seire – ettevõte peab suutma kiiresti märgata, kui midagi võrgus käitub tavapärasest erinevalt. Küberturvalisus peab algama küsimusest, mida ettevõttel on tegelikult kaotada.

RIA küberturvalisuse aastaraamatu järgi registreeriti Eestis 2024. aastal 6515 mõjuga küberintsidenti, mida on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem.
Tööstusettevõtte jaoks ei pruugi suurim risk olla andmeleke, vaid näiteks tootmise seiskumine, tarneahela katkemine, klientide usalduse kaotus või kriitiliste seadmete rivist välja minek. Seetõttu soovitab Neverhack Estonia ettevõtetel esmalt kaardistada oma kõige olulisemad äriprotsessid, kriitilised süsteemid ja võimalikud riskistsenaariumid. Alles siis saab teha teadlikke otsuseid, kuhu investeerida ja millistel kaitsemeetmetel on kõige suurem mõju. Kõige edukamad ettevõtted ei ole tingimata need, kes investeerivad kõige rohkem, vaid need, kes mõistavad oma riske kõige paremini ning suudavad reageerida süsteemselt. Küberturbelahendus peab olema paindlik ja ettevõtte vajadustele kohandatud, mitte universaalne «üks lahendus kõigile» lähenemine. Küberturvalisus ei ole lihtsalt üks lisakiht turvalisust, vaid
osa ettevõtte igapäevasest töökindlusest. Küsimus ei ole enam selles, kas rünnak toimub, vaid kui kiiresti see avastatakse, kui hästi suudetakse selle mõju piirata ja kui kiiresti tootmine taastub. Kuke sõnul on küberturbesse investeerimisel suurim probleem prioriteetide seadmises.

„Küberturvet nähakse kui kulurida, mitte riskijuhtimise vahendit. Juhatuse tasandil küsitakse, kui palju see maksab, mitte seda, kui suur oleks kahju rünnaku korral. On kolm valdkonda, mis annavad investeeringule parima tulu. Esiteks inimesed ja teadlikkus. Enamik edukatest rünnakutest algab phishing’ust, kus töötaja klõpsab valel lingil. Regulaarne treenimine ja simulatsioonid maksavad suhteliselt vähe, kuid kaitsevad enim. Teiseks identiteedi-ja ligipääsuhaldus – mitmefaktoriline autentimine on üks odavamaid ja tõhusamaid kaitsemeetmeid. Üllatavalt paljudes tootmisettevõtetes seda veel ei ole. Kolmandaks nähtavus ehk enne, kui saab midagi kaitsta, peab teadma, mis sul üldse on ja mis toimub. Logimine, monitooring ja lihtne SIEM-lahendus annavad võimekuse rünnak avastada enne, kui kahju on pöördumatu."

Tehisaru ja inimene on ohtlik kombo

„ Üks suuremaid probleeme on ikka inimfaktor. Õngitsusründed muutuvad järjest usutavamaks ning töötajate tähelepanu hajub kiire töötempo tõttu kergesti. Ründajad kasutavad üha rohkem tehisintellekti võimalusi: kirjad on paremini kirjutatud, keelevead kadunud ning petuskeemid on järjest personaliseeritumad," ütleb NeverHacki ekspert. Samuti on tema sõnul tehisintellekt muutnud kaitse poolt. Küberturbemeeskonnad kasutavad AI-põhiseid tööriistu, et tuvastada anomaaliaid, automatiseerida analüüsi ja reageerida ohtudele enne, kui need tootmist mõjutavad. Samas on AI toonud kaasa uue riski – kontrollimatu tehisarutööriistade kasutamise ettevõttes. Töötajad sisestavad järjest rohkem tööandja andmeid erinevatesse AI-lahendustesse, ilma et ettevõttel oleks tegelikult ülevaade, kuhu info liigub või kuidas seda kasutatakse. Rahvusvahelised uuringud kinnitavadsama trendi. IBMi 2025. aasta andmelekete raport tõi välja, et AI ja automatiseerimise kasutamine aitab küll ründeid kiiremini avastada, kuid samal ajal kasvavad riskid organisatsioonides, kus AI kasutusele ei ole kehtestatud selgeid reegleid ega kontrollimehhanisme.

Kukk möönab, et tehisintellekt on kahe teraga mõõk ja mõlemad terad on teravad. „ Ründajate poolel on AI muutnud rünnakute kvaliteeti ja kiirust dramaatiliselt. Phishing-kirjad, mis varem olid kohmakad ja vigase keelega, on täna eristamatud ehtsatest. Haavatavuste otsimine on automatiseeritud. Deepfake audio- ja videomaterjalid lisavad sotsiaalse manipulatsiooni täiesti uue dimensiooni, kus helistatakse finantsjuhile tegevjuhi häälega ja palutakse teha kiire makse." Kaitsjate poolel on aga AI-l Kuke sõnul tõeline potentsiaal, kuid ta rõhutab, et AI ei asenda pädevat inimest. „ AI on tööriist, mis võimendab heade spetsialistide tööd. Ilma inimeste, protsesside ja selge strateegiata on aga AI lihtsalt kallimat sorti müra," nendib ta.

„Kokkuvõttes peab küberturve olema juhatuse päevakorras, mitte IT-osakonna mure. Tänasel päeval ei saa küberturvalisus olla enam valikuline investeering ja 1. jaanuarist 2026 jõustunud uus küberturvalisuse seadus teeb selle reaalsuseks."

Allikas: Postimees, Tööstus, Gerli Ramler

Mihkel Kukk

Küberturvalisuse strateegiline nõustaja

Küberturvalisuse unarusse jätmine võib tuua sunnitud tööpausi ja anda eelise konkurentidele

Organisatsioonid ei saa enam vaadata küberriski eraldiseisva teemana, vaid see on ärimudeli ja ett..
küberturvalisus

KPMG: õigesti valitud infoturbe standard on koostööpartnerile kui kvaliteedimärk

Väliste teenusepakkujate andmetöötlusest sõltuvad ettevõtted seisavad üha sagedamini valiku ees: m..

Küberintsidentide arvu kolmekordne kasv tekitab karjuva vajaduse infoturbejuhi järele

Paari aastaga on küberintsidentide arv Eestis kolmekordistunud ja see murettekitav trend avaldab..

Väikeettevõttele võib küberintsident tuua ligi 13 000 eurot miinust päevas

Reede õhtud, nädalavahetus ja puhkuste aeg on küberrünnete korraldamiseks kõige magusam aeg, kuna ..

Küberturvalisuse uudiskiri

Tänases ärikeskkonnas, kus tehnoloogilised riskid kasvavad kiiremini kui neid jõutakse kaardistada..
küberturvalisus

Muuda ohud võimalusteks

Taga oma ettevõttele turvaline ja jätkusuutlik ärikeskkond! 
Aitame luua vastupidava ja usaldusväärse digitaalse maailma, 
isegi muutuvate ohtude korral.

KPMG Baltics OÜ

+372 626 8700
itaudit@kpmg.ee
Ahtri 4, 10151 Tallinn, Eesti
 ${item.title}
KPMG Baltics KPMG Cyber KPMG Global Privaatsuspoliitika
Email again:

HR analüüs

HR analüüs keskendub küberturvalisuse nõrgima lüli – kasutaja, töötaja – oskuste kaardistamisele ja kompetentside tõstmisele.
Email again:

Ohuanalüüs

Ohuanalüüs on taktikaline ja tehniline teenus, mis võimaldab ettevõttel saada kiire ülevaade välistest ohtudest.
Email again:

Küpsusanalüüs

Aitab planeerida IT-valdkonna investeeringuid ja edasisi samme kitsaskohtade leevendamiseks ning parema turvalisuse tagamiseks.
Email again: